Eesti väikeettevõtja suurim takistus on liiga väike mõtlemine

Eesti on tuntud kui digiriik ja tehnoloogiaettevõtete kodumaa. Siit on pärit Skype, Bolt, Wise ja Pipedrive. Kui aga vaadata tavalisi väikeettevõtteid, näeb sageli sama asja: ettevõtja teeb head tööd, aga ei mõtle, et võiks teha midagi palju suuremat. Raha puudus, nõrk taristu või haridus ei ole siin tavaliselt peamine takistus. Peamine takistus on mõtteviis.

Mis on väike mõtlemine?

Väike mõtlemine tähendab, et ettevõtja hoiab oma plaanid ja eesmärgid kitsastes piirides. Ta mõtleb ainult kohalikule turule, kardab kasvamist ja ei julge uskuda, et võimalusi võiks olla rohkem.

Näiteks võib mõelda nii: „Ma teen oma tööd hästi siin Tartus, miks ma peaksin mujale minema?“ või „Mul on viis töötajat ja see on piisav, rohkem muret ei taha.“ Need mõtted on arusaadavad, aga hoiavad ettevõtet paigal.

See ei tähenda, et ettevõtja oleks laisk või rumal. Vastupidi, väikese mõtlemisega ettevõtjad on sageli väga töökad ja oma ala asjatundjad. Probleem on selles, et nad ei näe, kui palju suurem võiks nende ettevõte olla.

Hirm ebaõnnestumise ees

Üks suur põhjus on hirm ebaõnnestuda. Eestis ei räägita ebaõnnestumisest tihti kui õppimise osast. Kui keegi kukub läbi, mäletatakse seda kaua ja sellest räägitakse. See tekitab survet ja paneb inimesi riske vältima.

Mujal on suhtumine sageli teistsugune. Ameerika ettevõtluskultuuris peetakse ebaõnnestumist tavaliseks õppetunniks ning öeldakse, et tuleb ebaõnnestuda kiiresti ja õppida sellest. Paljud tuntud ettevõtjad on enne läbimurret mitu korda põrunud. Neid ei peatanud hirm: nad õppisid vigadest ja proovisid uuesti.

Piiratud ambitsioonid

Teine takistus on kitsas turg. Paljud väikeettevõtjad mõtlevad ainult Eesti kliendile. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, mis on väike turg. Kui ettevõte tahab tõesti kasvada, tuleb varem või hiljem vaadata ka väljapoole.

Võtame näite. Sul on väike tarkvarafirma Tallinnas, paar püsiklienti ja sissetulek on stabiilne. Kui otsid kliente ainult Eestist, jääb kasv paratamatult piiratuks. Kui hakkad otsima kliente Soomest, Rootsist, Saksamaalt või isegi kaugemalt, avaneb palju suurem turg ja potentsiaalsete klientide hulk kasvab märgatavalt.

See ei kehti iga ettevõtte kohta. Kohalik juuksur ei pea hakkama eksportima. Küll aga tasub endalt küsida, kas piir on seatud sellepärast, et nii on mõistlik, või sellepärast, et suuremat pole kunagi kaalutud.

Oma ressursside alahindamine

Kolmas takistus on see, et ettevõtjad ei näe, mis neil juba olemas on. Sageli arvatakse, et raha, aega või oskusi pole piisavalt, aga tegelikult on võimalusi rohkem, kui tundub.

Eestis on tugev digitaalne taristu. Ettevõtte saab asutada internetis väga kiiresti, deklaratsioonid ja raamatupidamine on valdavalt digitaalsed ning internet on kõikjal. Lisaks on olemas riiklikud toetusprogrammid ja nõustamine ning inkubaatorid ja kiirendid.

Nii et tingimused on head. Ometi ei kasuta paljud neid täiel määral, sest jäävad mugavustsooni ega otsi aktiivselt uusi võimalusi.

Võrdlus naabritega

Kui vaadata Leedut ja Lätit, tundub, et seal julgetakse mõnes asjas suuremalt mõelda. Põhjuseid võib olla mitu. Üks on kultuuriline: ebaõnnestumist ei võeta nii raskelt. Teine on majanduslik: Leedul ja Lätil on Eestist suurem koduturg, mis annab rohkem ruumi kasvada.

See ei tohiks siiski olla vabandus. Eestil on omad eelised: hea digitaalne taristu, palju rahvusvaheliselt edukaid ettevõtteid, mis võivad eeskujuks olla, ja väikese turu surve mõelda varakult väljapoole.

Eestist alanud suured lood

Siin on kolm näidet ettevõtetest, mis alustasid väikesest, aga mõtlesid algusest peale suurelt.

Bolt (varem Taxify) alustas 2013. aastal Tallinnas. Asutaja Markus Villig ja tema meeskond ehitasid teenuse, mis levis kiiresti ka teistele turgudele. Täna on Bolt rahvusvaheline sõidujagamise ja toidukulleriteenuse platvorm.

Wise (varem TransferWise) alustas 2011. aastal. Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus nägid probleemi: rahvusvahelised rahaülekanded olid kallid ja aeglased. Nad ei otsinud lahendust ainult Eesti jaoks, vaid kogu maailmale.

Pipedrive on müügitarkvara, mis alustas 2010. aastal. Selle asutajad ehitasid tööriista, mida saavad kasutada müügimeeskonnad üle kogu maailma.

Nende ettevõtete ühine joon on see, et nad ei piiranud end Eesti turuga. Nad nägid probleemi, mida on kõikjal ja mille lahendus ei vaja piire.

Kuidas mõtteviisi muuta?

Mõtteviis ei muutu üleöö, aga seda saab teadlikult muuta. Siin on seitse sammu.

1. Tunnista, et väike mõtlemine on olemas.
Kui sa ei näe, et su plaanid on kitsad, ei saa neid ka avardada. Küsi endalt ausalt: kas ma mõtlen piisavalt suurelt ja kasutan kõiki oma võimalusi?

2. Õpi neilt, kes on seda teed käinud.
Loe raamatuid, kuula podcaste, vaata intervjuusid. Näiteks Markus Villigi ja Kristo Käärmanni lugudest saab palju õppida, kuidas nad otsustasid ja mida nad valesti tegid.

3. Otsi mentor.
Mentor on keegi, kes on sinu praegusest kohast juba mööda läinud. Ta annab nõu, julgustab ja aitab vigu vältida. Eestis on mentorlusprogramme ja kiirendeid, kus seda võimalust pakutakse.

4. Vaata võimalusi, mitte takistusi.
Mõte „mul pole piisavalt raha“ jätab sind seisma. Küsimus „kuidas ma saan raha leida?“ paneb lahendusi otsima.

5. Alusta väikeste sammudega.
Sa ei pea kohe sügavasse vette hüppama. Kui tahad välisturule, alusta ühest riigist. Õpi seal äri tegema ja liigu alles siis edasi.

6. Ära karda eksida.
Eksimine on osa õppimisest. Oluline on vigadest õppida ja jätkata.

7. Hoia ümber õigeid inimesi.
Inimesed, kellega sa aega veedad, mõjutavad su mõtteviisi. Kui ümberringi mõeldakse väikselt, hakkad sa ka ise nii mõtlema. Otsi kaaslasi, kes mõtlevad suurelt.

Praktilised sammud

Siin on mõned asjad, mida iga väikeettevõtja saab kohe teha.

• Kirjuta oma visioon üles. Milline võiks su ettevõte olla viie või kümne aasta pärast? Mitu töötajat, millised turud, mis käive? Ära piira end enne, kui mõte on kirjas.
• Uuri välisturge. Millised riigid võiksid huvi pakkuda? Kes oleksid seal sinu kliendid ja mida nad vajavad? Palju infot leiab tasuta.
• Käi üritustel. Konverentsid, messid ja võrgustumisüritused on kohad, kus tekivad uued kontaktid ja ideed.
• Õpi keeli. Inglise keel on vajalik. Lisaks võib saksa, rootsi või soome keel avada konkreetse turu.
• Kasuta digitaalset turundust. Hea koduleht, õige sisu ja otsingus leitavus võimaldavad jõuda klientideni ka väljaspool Eestit. Kui mõtled sellele, vaata, kuidas me kodulehti teeme ja mida teeb SEO.
• Otsi partnereid. Sa ei pea kõike ise tegema. Kohalik edasimüüja või agent võib tunda turgu palju paremini kui sina.

Riigi ja ühiskonna roll

Suurem osa vastutusest on ettevõtjal endal, aga ühiskonnal on samuti roll.

Riik võiks rohkem toetada väikeettevõtete rahvusvahelistumist, näiteks koolituste ja nõustamisega. Ühiskond võiks harjuda mõttega, et ebaõnnestumine on õppimise osa, mitte häbiasi. Meil oleks vaja rohkem lugusid ettevõtjatest, kes on kukkunud ja uuesti püsti tõusnud.

Ka meedia võiks rohkem näidata väiksemaid ja järk-järgult kasvanud ettevõtteid, mitte ainult suuri edulugusid nagu Bolt ja Wise.

Viis küsimust iseendale

1. Kas ma mõtlen piisavalt suurelt? Kas mu eesmärgid on piisavalt julged või olen need liiga kitsaks seadnud?
2. Mis mind takistab? Hirm, ressursside puudus või lihtsalt harjumus? Pane takistused kirja ja mõtle, kuidas neid ületada.
3. Millised on minu tegelikud võimalused? Vaata oma ettevõtet uue pilguga. Millised turud ja kliendigrupid võiksid olla huvitavad?
4. Mida saan teha teisiti? Mis on üks samm, mille saan juba sel nädalal teha?
5. Milline on minu suur visioon? Kirjuta see üles ja vaata seda regulaarselt.

Kokkuvõte

Eesti väikeettevõtjate suurim takistus ei ole raha ega haridus, vaid see, kui kitsalt me oma võimalusi näeme. Hea uudis on see, et mõtteviisi saab muuta. Alustada võib väikeste sammudega: kirjutada üles suurem eesmärk, uurida ühte uut turgu, leida mentor.

Eesti on väike riik, aga see ei tähenda, et meie ettevõtted peaksid olema väiksed. Bolt, Wise ja Pipedrive on näidanud, et ka siit saab ehitada ettevõtteid, mis tegutsevad kogu maailmas. Küsimus ei ole selles, kas sa saad, vaid kas sa tahad proovida.